Bagadus maid Sámediggi lea ráhkadan ovttas Politiijadirektoráhtain

Sámecielaheapmi barggus

Lea lossat go cielaheapmi dáhpáhuvvá barggus. Sáhttet leat kundarat, ovttasbargoguoimmit dahje bargoolbmát geat addet soardi kommeanttaid, leaikkaid sámevuođa birra, dahje ahte du bivdet váldit ovddasvástádusa sámi gažaldagaide mat digaštallojuvvojit mediain.
Illustrasjon av en samisk kvinne som ser betenkt og alvorlig ut. Kvinnen har samiske plagg og bære håndveske.

Bargosajis lea loavkašuhttin gildojuvvon

Buohkain lea vuoigatvuohta oadjebas bargobirrasii loavkašuhttima haga. Dasa gullá maid sámecielaheapmi. Loavkašuhttin bargosajis lea gildojuvvon bargobiraslága ja dásseárvvo- ja vealahanlága mielde. Jus sámecielaheapmi lea duođalaš, ovdamearkka dihte vašši cealkámušaiguin, de sáhttá dat leat maiddái ráŋggáštahtti.  Loga eambbo loavkašuhttima ja vašši cealkámušaid birra..

Bargoaddis lea geatnegasvuohta eastadit ja hehttet loavkašuhttima. Dát geatnegasvuohta gusto sihke bargosajis ja doaimmain maid bargoaddi lágida, ovdamearkka dihte juovlabevddiin, bargomátkkiin ja seminárain. Loga eanet bargoaddi geatnegasvuođaid birra dán čállosis Dásseárvvo- ja vealahanáittardeaddjis.

Jus vásihat cielaheami barggus, de it berre okto guoddit dan vásáhusa. Lea áibbas dábálaš reageret suhtuin, morrašiin dahje doaivvuhisvuođain. Dát guoská maiddái go cielaheapmi ii leat oaivvilduvvon dutnje, muhto eará olbmui dahje sápmelaččaide oppalaččat. Sáhttá leat buorre hupmat soapmásiin, ja ohcat veahki bissehit cielaheami.

Bildet viser en faglig diskusjon, med en samisk mannlig person som snakker med en norsk person.

Cavgileamit maid sáhtát dahkat

Čohkket dieđuid

Čális áinnas farggamusat dan birra mii lea dáhpáhuvvan. Jus dus leat govat, e-poasttat, SMS-čállosat, dahje vihtanat geat sáhttet dan duođaštit, de sáhttá leat ávkkálaš čohkket dáid dieđuid. 

Árvvoštala háliidatgo vástidit

Sámecielaheami sáhttá váttis vástidit, ja ii leat nu ahte don FERTET vástidit. Ale bija iežat dehe earáid vára vuollái. Dá leat muhtun cavgileamit, jus don háliidat vástidit: 

  • Muital ahte sámecielaheapmi ii leat buorre.
  • Ale vástit ruovttoluotta persovdnafallehemiin, cielahemiin dahje áitagiiguin. Doalat iežat áššálažžan ja čujut duohtadieđuide. 
  • Loahpat ságastallama jus vásihat ahte cielaheapmi joatká dahje dilálašvuohta dađistaga vearáska.

Muital bargoaddái

Sáhtát muitalit bargoaddái mii lea dáhpáhuvvan. It dárbbaš dan dahkat okto, muhto sáhtát bivdit veahki luohttámušolbmos, suodjalusáittardeaddjis dahje muhtin earás bargosajis geasa luohtát. 

Bargoaddis lea geatnegasvuohta eastadit ja hehttet loavkašuhttima bargosajis. Dát mielddisbuktá maiddái geatnegasvuođa gieđahallat loavkašuhttima dieđihemiid buori vuogi mielde. 

Ságastallat ášši birra fágaservviin/vehkiin

Sáhttá leat buorre jus dus lea eará olmmoš bargosajis doarjjan jus galggat hupmat sámecielaheami birra bargoaddiin. Jos don leat fágasearvvi miellahttu, de sáhtát váldit oktavuođa iežat luohttámušolbmuin. Sáhtát maid váldit oktavuođa iežat suodjalanáittardeddjiin, jus du bargobáikkis lea dat. Sáhttá maid jearrat veahki bargosaji Bargobiraslávdegottis. Jus ii leat oktage barggus geasa luohtát dahje geas sáhtát jearrat doarjaga, de leat maid earát geat sáhttet addit nuvttá juridihkalaš veahki. Dásseárvvo- ja vealahanáittardeaddjis lea oppalaš geahčaldat dákkár bálvalusain.  

Bildet viser en samisk kvinne sett fra siden, som sitter på en kafé i dialog over en kaffe.

Váldde oktavuođa Dásseárvo- ja vealahanáittardeddjiin

Dásseárvvo- ja vealahanáittardeaddji addá nuvttá rávvagiid ja bagadallama. Sii sáhttet gullat du ášši birra, addit dieđuid dan birra makkár vuoigatvuođat dus leat, ja rávvet maid don sáhtát dahkat viidáseappot. Dás sáhtát váldit oktavuođa singuin.

Huma soapmásiin geasa luohtát

Lea dehálaš ahte it guotte lossa dovdduid okto, ja soaitá leat buorre hupmat soapmásiin geasa luohtát. Dat sáhttá ovdamearkka dihte leat soames bearašlahttu, olmmái, muhtun barggus dahje skuvllas. Gávdnojit maiddái máŋga bálvalusa mat sáhttet neavvut ja bagadit. Loga eambbo iešguđet fálaldagaid birra dás

Eanet cavgilemiid, geahča rasismeveileder.no

Doaivut go sámecielaheapmi lei ráŋggáštahtti? Váldde oktavuođa politiijain

Jus doaivvut cealkámuš lea ráŋggáštusvuloš, de galggat váidit dan politiijii. Lea maid vejolaš cavgilit politiijii ráŋggáštusvuloš dilálašvuođaid birra. Loga eanet dás maid mearkkaša váidit ja mii lea erohus cavgileamis ja váidimis.

da_SADavvisámegillii
Hopp rett ned til innholdet