Bagadus maid Sámediggi lea ráhkadan ovttas Politiijadirektoráhtain

Maid dadjá láhka?

Sámecielaheamis sáhttet negatiivvalaš váikkuhusat sihke ovttaskasolbmui ja servodahkii. Danne leat Norgga lágas máŋga mearrádusa mat galget suodjalit sámecielaheami vuostá.
Illustrasjon som viser et samisk plagg som ligger på bakken

Cealkinfriddjavuohta ja suodjalus vealaheami vuostá

Buot olbmuin lea seamma árvu, beroškeahttá čearddalašvuođas, sohkabealis, seksuála sojus, oskkus, doaibmanávccain dahje agis. Danne lea suddjen vealaheami vuostá olmmošvuoigatvuohta. Ii oktage galgga vásihit veahkaválddi, vaši dahje cielaheami su duogáža geažil. Minoritehtaid suddjet vaši ja vealaheami vuostá lea maiddái dehálaš demokráhtalaš árvu.

Sátnefriddjavuohta lea vearditmeahttun. Rabas ja čuvgejuvvon almmolaš ságastallan lea demokratiijii eaktun. Danin leat politihkalaš cealkámušat nannosit suodjaluvvon. Muhto hiddjádus, roavva badjelgeahččan joavkkuid olmmošárvvus ja ávžžuhusat veahkaváldái eai leat suodjaluvvon seamma nannosit.

 

Lobálaš ja lobihis cealkámušaid rájiid sáhttá leat váttis čilget oppalaččat ja daid ferte árvvoštallat juohke ovttaskas dilálašvuođas. Leago cealkámuš ráŋggáštahtti vai ii, ferte gehččot dan oktavuođas gos lea celkon. Loga eambbo dás.

Loavkideami gieldu

Dásseárvvo- ja vealahanláhka (§ 13) gieldá loavkideami dáid sivaid geažil:

  • sohkabeali,
  • áhpehisvuođa, váhnenvirgelobi, fuolahusbarggu
  • čearddalašvuođa,
  • oskku, eallinoainnu
  • hedjonan doaibmanávccaid,
  • seksuála soju, sohkabealleidentitehta, sohkabealledovddahemiid,
  • agi
  • dahje dáid lotnolas sivaid geažil.

Cielaheapmi daningo leat sápmelaš, sáhttá leat loavkideapmi čearddalašvuođa geažil.

Loavkideapmi leat dagut, garvimat dahje cealkámušat maid ulbmil dahje váikkuhus lea loavkašuhttit, balddihit, vašuhit, duolbmat dahje njuorasmahttit.

Ii leat gáibádus ahte galgá leat loavkideaddji áigumuš go juoga galgá leat lobiheapme, lea doarvái jus vuostáiváldái lea loavkideaddji váikkuhus.

Vuoi cealkin galgá leat loavkideaddji, de ferte cealkin leat oaivvilduvvon dihto olbmui dahje dihto olmmošbirrasii. Oppalaš cealkámušat joavkkuid hárrái eai leat loavkideamit vealahanlága áddejumi mielde. Muhto dasa sáhttá gustot ráŋggáštuslága gielddus vaššás cealkámušaide, man birra sáhtát lohkat eambbo dán siiddus vuollelis.

Loavkideami gielddus guoská maiddái navdojuvvon dilálašvuođaide (ovdamearkka dihte jus oktage navdá ahte don leat sápmelaš, itge ieš identifisere iežat sápmelažžan). Gielddus guoská maiddái jos olmmoš loavkiduvvo iežas gullevašvuođa geažil eará olbmui. Jus loavkiduvvot daningo go dus lea gullevašvuohta soapmásii guhte lea sápmelaš, nugo muhtumii du bearrašis dehe olmmái, de sáhttá dat leat lobiheames loavkideapmi.

Jus leat loavkiduvvon, de sáhtát váidaga sáddet Vealahanlávdegoddái. Vealahanlávdegoddi sáhttá mearridit leatgo loavkiduvvon, ja gohččut dakkaviđe bissehit vealaheami. Sii sáhttet maid gáibidit njulget du beaggima dahje buhtadusa. Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji sáhttá dutnje bagadit ja rávvet vealahanláhkaortnega birra ja maid don sáhtát dahkat.

Loga eambbo loavkideami birra dás 

Bilde av en ung samisk mann i kofte som tar opp tom rulletrapp.

Sámecielaheapmi sáhttá leat vaššikriminalitehta

Sámecielaheapmi sáhttá leat vaššikriminalitehta. Vaššikriminalitehta leat ráŋggáštahtti dagut maid vuolggasadjin lea vašši dahje ovdagáttut joavkku vuostá. Dat sáhttá siskkildit buotlágan láhkarihkkumiid, ovdamearkka dihte veahkaválddi, áitagiid, bilidemiid, fuollameahttun láhttema dahje vaššás cealkámušaid. Vaššikriminalitehta berre váidit politiijii.

Gieldu vaššás cealkámušaide

Ráŋggáštuslága § 185 gieldá vaššás cealkámušaid. Mearrádusa ulbmil ii leat vuosttažettiin suddjet ovttaskas olbmuid, muhto eastadit ahte vašši cealkámušat ovddidit vaši minoritehtaid vuostá servodagas. 

Vašši cealkámušaiguin oaivvilduvvo ahte soames áitá dahje bilkida, dahje ovddida vaši, oaguheami dahje badjelgeahččá soapmása sin:

  • liikeivnni, nationála dahje čearddalaš duogáža,
  • oskku dahje eallinoainnu
  • seksuála soju, 
  • sohkabealleidentitehta dahje sohkabealledovddaheami, dahje 
  • hedjonan doaibmannávccaid

 

Cealkimiin adnojit maid symbolaid geavaheapmi. Mearrádus suddje dušše olbmuid, ii riikkaid, ásahusaid dahje oskkuid. Paragráfa sáhttá maiddái gustot vašši cealkámušaide sápmelaččaid birra obbalaččat. Ii leat gáibádus ahte cealkámušat galget leat oaivvilduvvon dihto olbmui dahje olmmošbirrasii.

Jus cealkámuš galgá sáhttit ráŋggáštuvvot ráŋggáštuslága 185 § mielde, de dat ferte leat: 
  • ovddiduvvon almmolaččat earáid ovddabealde, lahkosis. Cealkámušat sosiála mediain, ja maiddái giddejuvvon joavkkuin gos leat eambbo go 20-30 olbmo, adnojuvvojit almmolaš latnjan. 
  • "kvalifiserejuvvon loavkideaddji". Dat mearkkaša dan ahte dat roavvásit badjelgeahččá ovtta joavkku olmmošárvvu, lea muhtun olbmo guvlui suojehis posišuvnnas dahje ávžžuha veahkaváldái dahje rihkku olbmo integritehta.
  • ovddiduvvon mieleavttus dahje roavva fuollameahttunvuođas. Dat mearkkaša ahte dat gii lea cealkán, ipmirda dahje livččii galgan ipmirdit ahte lei vaššicealkámuš. Dávjá árvvoštallo mo dábálaš guldaleaddji ipmirda cealkámuša, dan oktavuođas mas dat lea celkojuvvon. 
 
Cealkámušain mat leat daddjojuvvon digaštallamis dahje politihkalaš oktavuođas, lea nannoset suddjen go cealkámušain mat dušše skuožurdit. 
Bilde viser en samisk kvinne med samiske øredobber, ringer og armbånd som tar ut Norges lover fra en bokhylle i biblioteket.

Eará relevánta láhkamearrádusat

Eará mállet kriminála dagut sáhttet adnot leame roavvát dahje vearrábut ja sáhttet mielddisbuktit garraset ráŋggáštusa jus dain lea vašálaš motiiva. 

Áitimat mat dagahit duođalaš balu, ja mat gullet § 263 vuollái, mat leat áitagiid birra dahje § 264 vuollái mat leat roavva áitagiid birra. Dat sáhttet leat áitagat vahágahttit, dahkat veahkaválddi dahje sullasaččaid.

Jus almmolaččat ávžžuhat soapmása dahkat ráŋggáštahtti dagu, de dat sáhttá rihkku § 183 mii lea ávžžuhusa birra dahkat ráŋggáštahtti dagu.Dat sáhttet leat cealkámušat mat ávžžuhit earáid ovdamearkka dihte olbmo vahágahttit olbmo, veahkaválddi dahkat olbmo vuostá dahje oaguhit olbmo geasa ii liiko.

Dahku dahje cealkámuš mii lea oaivvilduvvon balddihit, givssidit dahje oaguhit olbmo, sáhttá ráŋggáštuvvot 266 §:a vuođul, mii lea oamedovddoheames láhttema birra.

Sámecielaheapmi sáhttá dáhpáhuvvat maiddái eará kriminálavugiid oktavuođas, ovdamearkka dihte veahkaváldi dahje bilideapmi. 

Veahkaválddi láhkarihkkun siskkilda earret eará rumašrihkkuma (§§ 271, 272), rumašvahága (§§ 273 og 274), goddima ja veahkaválddi earenoamáš suojehis fidnojoavkkuid vuostá (§ 286).

Vahágahttit, billistit dahje dahkat juoidá nu ahte ii sáhte šat geavahuvvot (§§ 351352353dahje váikkuhit dahkamis juoidá mii dagaha vára álbmogii (§§ 355355a356lea maid ráŋggáštahtti.

Jus dákkár daguid duogáš lea vašši suodjaluvvon joavkkuid vuostá (ovdamearkka dihte sápmelaččaid), de galgá ráŋggáštuvvot garraseappot. (Geahča § 77 i). 

da_SADavvisámegillii
Hopp rett ned til innholdet