Oza doarjaga Sámedikkis
Gáibiduvvo viiddis áŋgiruššan bargui hehttet sámecielaheami. Doarjjaortnegiin eastadit givssideami ja sámecielaheami háliida Sámediggi movttiidahttit organisašuvnnaid, joavkkuid ja servviid eastadit ja ovddidit oadjebas ja buori bajásšaddanbirrasa báikegottiin sámi mánáide ja nuoraide.
Oaidnán/gullan cielaheami? Daga juoidá vai veahkehat!
Iskkadeapmi maid Norgga olmmošvuoigatvuođaid ásahus (NIM) čađahii jagis 2023 čájehii ahte 56% sis geat leat oaidnán/gullan cielaheami maŋemus jagi, eai leat dahkan maidege veahkehit. Sáhttet leat máŋga siva dasa ahte mii eat jietnat maidege go oaidnit/gullat cielaheami, muhto jaskatvuohta bávččagahttá. NIM evttoha golbma iešguđetlágan strategiija dasa mot son gii oaidná/gullá sáhttá reageret go deaivida cielaheapmi:
- Dadjat juoidá
- Gozihit dilálašvuođa
- Jearrat veahki
Demokratisk sjekkliste for forebygging av samehets
Sammen med Ungdomsfylkesrådene i Innlandet, Trøndelag, Nordland, Troms og Finnmark har Det Europeiske Wergelandssenteret og Stiftelsen Narviksenteret utarbeidet en demokratisk sjekkliste for alle kommuner og fylkeskommuner med mulige tiltak som kan iverksettes for å forebygge samehets.
Easttat sámecielaheami oahpahusain
Negatiivvalaš miellaguottut ja máhttováili gullá sámecielaheami sivaide. Danin lea oahpahus dehálaš vai eastada sámecielaheami. Gávdnojit ollu buorit olámuttus resurssat nuvttá, maid sáhttá geavahit jus áiggut buoridit iežat dahje earáid gelbbolašvuođa, ihkinassii barggat go skuvllas, organisašuvnnas, almmolaš ásahusain dahje eará báikkis.