Dus lea vuoigatvuohta oadjebas ja buori birrasii
Buot ohppiin lea vuoigatvuohta oadjebas ja buori skuvlabirrasii mii ovddida dearvvašvuođa, searvadahttima, loaktima ja oahppama. Skuvla ii galgga dohkkehit gutnehuhttimiid nugo givssideami, veahkaválddi, vealaheami ja loavkideami.
Oasáš Oahpahuslága kap. 12
Máŋggas vásihit sámecielaheami mánáidgárddis dahje skuvllas. Muhto muhtun lágat, nugo Mánáidkonvenšuvdna, Mánáidgárdeláhka, Mánáidgárddiid rámmaplána, Oahpahusláhka ja Dásseárvvo- ja vealahanláhka nannejit ahte givssideapmi ja loavkideapmi skuvllas, mánáidgárddis ja joatkkaoahpahusas lea lobiheapme.
Jus dus ii leat oadjebas ja buorre dilli skuvllas, de lea skuvllas geatnegasvuohta du veahkehit. Dát guoská maiddái mánáidgárdái.
Lea áibbas dábálaš reageret suhtuin, morrašiin dahje doaivvuhisvuođain jus vásihat sámecielaheami skuvllas. It berre okto guoddit dán vásáhusa. Sáhttá leat buorre hupmat soapmásiin, ja ohcat veahki bissehit cielaheami.
Husk at det ikke er du som har gjort noe galt. Det er det den som hetser deg som har gjort.
Cavgileamit maid sáhtát dahkat
Čohkket duođaštusaid
Čále áinnas mii lea dáhpáhuvvan. Jus dus leat govat, dieđut dahje vihttánat geat oidne dan maid leat vásihan, de sáhttá leat ávkkálaš čohkket daid duođaštussan.
Árvvoštala háliidatgo vástidit
Sámecielaheami sáhttá váttis vástidit, ja ii leat nu ahte don FERTET vástidit. Ale bija iežat dehe earáid vára vuollái. Dá leat muhtun cavgileamit, jus don háliidat vástidit:
- Muital ahte sámecielaheapmi ii leat buorre.
- Ale vástit ruovttoluotta persovdnafallehemiin, cielahemiin dahje áitagiiguin. Doalat iežat áššálažžan ja čujut duohtadieđuide.
- Loahpat ságastallama jus vásihat ahte cielaheapmi joatká dahje das šaddá nággu.
Muital skuvlla rávesolbmuide
Sáhttá dovdot heahpadin dahje váttisin muitalit soapmásii ahte vásihat sámecielaheami. Muhto ii ábut dušše doalahit dan iežat siste. Lea dehálaš ahte muitalat dan rávesolbmui nu jođánit go vejolaš, vai oaččut veahki bissehit dan. Rávesolbmot galget duođas du váldit.
Sáhtát dan muitalit soapmásii geasa luohtát. Dat sáhttá leat du gulahallanoahpaheaddji, sosiálaoahpaheaddji, dearvvašvuođabuohccedivššár, rektor dahje muhtun eará.
It dárbbaš okto dan dahkat. Don sáhtát ovdamearkka dihte oažžut mielde olbmá, iežat váhnemiid dahje muhtun eará olbmo geasa don luohtát. Sáhtát ieš muitalit mii dus lea váimmus, dahje oažžut soapmása geasa luohtát, dahkat dan du ovddas.
Skuvla galgá ráhkadit čálalaš plána mas oaidná maid galget bargat veahkehan dihte du. Dus lea vuoigatvuohta oaidnit plána, ja dadjat iežat oaivila dan birra.
Jus du oahpaheaddji lea sámecielaheami dahkan du vuostá, de sáhtát muitalit dan eará oahpaheaddjái dahje eará olbmui skuvllas geasa luohtát. Jus muhtin gii skuvllas bargá oažžu diehtit ahte muhtin oahpaheaddji cielaha dahje givssida muhtin oahppi, de galgá dieđihit dan rektorii. Rektor galgá dalle dieđihit skuvlaeaiggádii, ovdamearkka dihte suohkanii dahje fylkkasuohkanii.
Oaččo veahki givssidanáittardeaddjis dahje oahppi- ja fidnooahppiáittardeaddjis
Givssidanáittardeaddjit ja oahppi- ja fidnooahppiáittardeaddjit leat sorjjasmeahttun resursaolbmot geain lea jávohisvuođageasku. Sii leat vuosttašceahkkefálaldat, ja galget veahkehit mánáid ja nuoraid váttis dilis. Sáhtát ohcat veahki ja doarjaga sis jus vásihat sámecielaheami. Gávnna iežat áittardeaddji dás.
Muital stáhtahálddašeaddjái jus skuvla ii bargga doarvái
Jus dieđihat skuvlla rektorii ahte dus ii leat oadjebas ja buorre skuvlabiras, de leat rektoris vihtta bargobeaivvi sihkkarastit ahte skuvla veahkeha du.
Jus vásihat ahte skuvla ii váldde du ášši duođas dahje jus leat gollan vihtta beaivvi ja it leat sihkar ahte skuvla attášii veahki maid dárbbašat, de sáhtát dan dieđihit Stáhtahálddašeaddjái. Jus Stáhtahálddašeaddji gávnnaha ahte skuvla ii bargga doarvái, de sáhttet dat mearridit maid skuvla galgá bargat vai dus šaddá oadjebas ja buorre árgabeaivi. Dieđit Stáhtahálddašeaddjái dás.
Dárbbašat go soapmásiin hupmat?
Mánát ja nuorat geain leat váttes jurdagat dahje dovddut ja geat dárbbašit soapmásiin ságastallat, sáhttet váldit oktavuođa SÁNAG:in, Sámi Klinihkain. Loga eambbo dás.
Kors på halsen lea dakkár báiki gosa buohkat geat leat vuollel 18 jagi sáhttet riŋget, sáddet e-poastta dahje mainna sáhttet čáttet ja hupmat dan birra mii dus lea váimmus, ovdamearkka dihte jus don leat vásihan sámecielaheami. Bálvalus lea áibbas anonyma. Loga eambbo dás.