Sámecielaheami definišuvdna
Cielaheami sáhttá defineret ná:
- Cealkámušat sápmelaččaid birra mat stigmatiserejit, badjelgehččet, loavkidit dahje áitet.
Samehets kan være rettet mot samer generelt eller direkte mot en bestemt person eller personkrets.
Cealkámuš sáhttá leat juoga mii daddjo dahje čállojuvvo. Sáhttet leat sánit, tevnnegat dahje symbolat. Dat sáhttá maiddái leat dahku, ovdamearkka dihte leavgga boaldin. Cielaheapmi sáhttá dáhpáhuvvat daguid oktavuođas, ovdamearkka dihte veahkaválddi.
Jus don cielahuvvot dannego muhtin navdá du sápmelažžan, de lea dat sámecielaheapmi. Dát mearkkaša ahte maiddái olbmot geat eai ane iežaset sápmelažžan, sáhttet vásihit cielaheami.
Sámecielaheapmi lea bávččagahtti ja suhtadeaddji. Muhtin cealkámušat sáhttet maid leat lobiheamet.
Negatiiva miellaguottut vuollásaš sivvan
Ovdagáttut, negatiiva miellaguottut ja stereotypiijat leat vuollásaš sivvan buotlágan cielahemiide/vaššiságaide. Negatiiva miellaguottut sáhttet boahtit váilevaš máhtu, empatiija, oktavuođa dahje luohttámuša geažil. Sámiid ja sámi kultuvrra badjelgeahččan lei oassin dáruiduhttinpolitihkas. Danne sáhttá sámecielaheami ipmirdit dáruiduhttima maŋŋeváikkuhussan. Nie sámecielaheapmi gullá nai oktii rasismmain. Loga eambbo rasismma birra rasismeveileder.no.
Buohkain lea jurddafriddjavuohta. Dat mearkkaša ahte mii leat friddja oaivvildit ja jurddašit maid mii háliidit. Eai buohkat geain leat negatiiva miellaguottut sápmelaččaid ektui háliit dadjat dahje dahkat juoidá vaššás dahje vealaheaddji diŋggaid sápmelaččaid ektui. Muhto mii diehtit ahte doaibmabijut mat rievdadit miellaguottuid, sáhttet geahpedit sámecielaheami viidodaga. Dát guoská maiddái eiseválddiid geatnegasvuhtii eastadit sivaid vealaheami ja vaššás cealkámušaid dáfus. Dát lea dehálaš vai eastada ahte cielaheapmi buvttiha vaši minoritehtaid vuostá servodagas.
Ovdagáttuid, cielaheami ja veahkaválddi gaskasaš oktavuohta
Ovdagáddopyramiida gurut ravddas čájeha mot negatiiva miellaguottut sáhttet dovdot iešguđet ládje ja iešguđet duođalašvuođadásis. Ovdagáttut sáhttet dađistaga viidánit čuohcci kommentáraid rájes loavkašuhttimii, vaššás cealkámušaide ja vearrámus váikkuhusas áitagiidda ja veahkaváldái. Cielaheami doahpagii gullet sihke čuohcci kommentárat, loavkideapmi ja vaššás cealkámušat.
Sámecielaheami viiddodat ja dan váikkuhusat
Váikkuhusat ovttaskasolbmui
Vásihit cielaheami sáhttá dagahit áŧestusa, lossamiela, oađđinváttisvuođaid ja konsentrerenváttisvuođaid. Go oaidná/gullá ahte earát gillájit sámecielaheami, das sáhttet leat seamma váikkuhusat go ahte ahte ieš gillá dan. Dat sáhttá mielddisbuktit ahte gártet eret almmolaš ságastallamis dahje luohttámušdoaimmain daningo noađđi šaddá menddo stuoris. Danne sáhttá vásihit dan nu ahte cielaheapmi gáržžida olbmo iežas vejolašvuođa searvat sosiála arenaide.
Váikkuhusat sápmelaččaide joavkun
Sámecielaheapmi sáhttá vásihuvvot nu ahte lea falleheame sámi identitehta, kultuvrra ja eallinvuogi. Dat sáhttá dagahit ahte muhtumat válljejit čiehkat iežaset identitehta. Dat sáhttá maiddái váikkuhit bisuheame ovdagáttuid ja stereotyhpaid sápmelaččaid birra, ja heađuštit sápmelaččaid vuoigatvuođaid. Dat sáhttá mielddisbuktit ahte olggušteapmi, polariseren ja badjelgeahččan sápmelaččain dohkkehuvvo dábálaččat.
Váikkuhusat demokratiijii
Go sámecielaheapmi baldá sápmelaččaid searvat almmolaš ságastallamii, de dat lea demokráhtalaš váttisvuohta. Ealli demokratiija gáibida máŋggalágan jienaid ja máŋggalágan perspektiivvaid. Sáhttá dagahit unnit luohttámuša ja eanet vuostálasvuođaid servodagas. Lea maiddái demokráhtalaš váttisvuohta jus sámecielaheapmi váikkuha dasa ahte badjelgeahččan ja vealaheapmi sápmelaččain dohkkehuvvo dábálaččat. Minoritehtaid suddjen lea demokráhtalaš vuođđoárvu.