Bagádus Sámedikkes mav lip Politijjadirektoráhta siegen dahkam

Mij la sámenálsodibme?

Nálsodibme, vassjesága ja vassjes javllamusá li buojkulvisá ma muhttijn sæmmi vidjurav gåvvidi. Lisj dávk vuogas vehi ienebut diehtet dan birra mij sámenálsodibme duodaj le.
Illustrasjon av samisk ung kvinne som sitter sammenhuket og er trist

Sámenálsodime definisjåvnnå

Sámenálsodibme máhttá liehket:

  • Ytringer om samer som er stigmatiserende, nedverdigende, trakasserende eller truende.

Samehets kan være rettet mot samer generelt eller direkte mot en bestemt person eller personkrets.

Javllamus máhttá liehket juoga mij javladuvvá jali tjáleduvvá. Da máhtti liehket bágo, tjuorggama jali symbåvlå. Dat máhttá aj liehket dahko, duola dagu gå slávgáv buollit. Nálsodibme máhttá dagoj bále dáhpáduvvat, duola dagu gå vahágahttá.

Jus nálsoduvá dan diehti gå soames duv sábmen adná, de la dat sámenálsodibme. Dat merkaj aj sij gudi e ietjasa sábmen ane, máhtti aj sjaddat sámenálsodimev vásedit.

Sámenálsodibme la unugis ja suhttadahttá. Nágin javllamusá ihkap aj lágav mieddi.

Nievres guotto vuoledis sivvan

Gátto, nievres guotto ja stereotypijja li vuoledis sivá juohkka lágásj nálsodibmáj/vassjesáhkaj. Nievres guotto máhtti boahtet dassta gå ij heva máhte, empatijja, aktijvuohta jali luohtádus vájllu. Sámij ja sáme kultuvra álbedibme lij dárojduhttempolitihka oassen. Navti máhttá sámenálsodimev dádjadit dárojduhttema båhtusin. Navti l aj sámenálsodibme rasissmaj tjanáduvvam. Lågå ienebut rasisma birra dáppe: rasismeveileder.no.

Juohkkahasj bæssá ájádallat majt sihtá. Dat merkaj bessap miejnnit ja ájádallat dav majt sihtap. E val gájka nievres guottoj sámij vuosstij javla jalik dagá juojddá vasjijt jali nuppástuhtte sámij vuosstij. Valla diehtep dåjma guottojt rievddadittjat máhtti sámenálsodimev binnedit. Ássje l aj navti jut oajválattja li vælggogisá hieredittjat nuppástime ja vassjeságaj sivájt. Dát la ájnas váj duostot ahte nálsodime baktu e vasje tjuodtjela sebrudagá unneplågoj vuosstij. 

Fordomspyramide utviklet av Norges institusjon for menneskerettigheter (2023), basert på fordomsskalaen utviklet av Gordon Allport (1954).

Gáttoj, nálsodibme ja vahágahttema vidjura

Gáttoj pyramijda gåro bielen vuoset gåktu nievres guotto åvddån båhti moatte láhkáj ja målssu man duodalattja li. Guotto máhtti maŋenagi åvddånit vastes kommentáraj rájes nierbadimijda, vassjeságajda ja maŋutjissaj ájtojda ja vahágahttemij. Nálsodibme buojkuldahkaj gulluji sihke vastes kommentára, nierbadibme ja vassjesága.

Man edna sámenálsodibme gávnnu ja gåktu dat vájkkut

Rijbbá dávk vájku avtav kommentárav låhkå gånnå tjuodtju «sáme ilá álkket báktjani». Jus måttijt lågijt dájs kommentárajs låhkå juohkka bále gå juojddá javllá, de máhttá vájbbat ja ballát. Å lese én kommentar om at «samer er lettkrenka» kan være håndterlig. Å lese flere titalls slike kommentarer hver gang en ytrer seg, kan være utmattende og skremmende. Ytringsfrihetskommisjåvnnå javllá moalgedimfriddjavuohtaj máhttá ájtton gå la nav ållo nálsodibme.Gå nálsodibme dábálattjan sjaddá, de dat máhttá aj álmmuga guottojt sámij vuosstij boasto guovlluj doalvvot. 

 

Gåktu ájnegis ulmutjij vájkkut

Gå nálsoduvvá de ihkap ballá, depresjåvnåv oadtju, oademijn ja mássjamijn vájvástuvvá. Gå vuojnná iehtjáda sámenálsodimev gierddi máhttá sæmmi láhkáj vájkkudit gå jus iesj lij nálsoduvvat. Ihkap almulasj ságastallamis jali ámmádijs gæssát danen gå noade ilá stuoragin sjaddá. Navti dåbddu dagu nálsodibme ráddji makta buktá sosiála arienájn oassálasstet.

Vájkkudusá sámijda juohkusin

Sámenálsodibme máhttá dåbddut dagu ládam sámij identitiehttaj, kultuvrraj ja iellemvuohkáj. Danen ihkap soabmása válljiji identitiehtasa tjiehkat. Dat máhttá aj viehkken viesson anedittjat gáttojt ja stereotypijjajt sámij birra, ja sámij riektájt hieredit. Navti ihkap sámijt ålgodit, polarisierit ja álbedit åbbålattjat dåhkkiduvvá. 

Gåktu demokratijjaj vájkkut

Gå sámenálsodibme sámijt balldal almulasj ságastallamis oassálasstemis de sjaddá demokratijjalasj gássjelisvuohtan. Ielle demokratijja gájbbet moattebelakvuodav jienajs ja perspektijvajs. Nálsodime diehti ihkap soabmása luohtádusáv massi sebrudahkaj ja ienep rijdo tjuodtjeli. Le aj demokratijjalasj gássjelisvuohta jus sámenálsodime diehti sámijt álbedit ja nuppástit dåhkkiduvvá ulmutjij gaskan. Unneplågoj suodjalibme l vuodulasj demokratijjalasj árvvo. 

ju_SAJulevsámegiellaj
Hopp rett ned til innholdet