Moalgedimfriddjavuohta ja suodjalibme nuppástime vuosstij
Juohkkahasj la sæmmi árvos, vájku dal makkir tjerdalasjvuohta, sjiervve, seksuála hálo, åssko, doajmmadásse jali áldar dujna le. Danen la suodjalibme nuppástime vuosstij almasjrievtesvuohta. Ij aktak galga vahágahttemav, vasjev jalik nálsodimev vásedit dan diehti gå le guhti le. Unneplågojt suoddjit vasje ja nuppástime vuosstij le aj ájnas demokratijjalasj árvvo.
Moalgedimfriddjavuodav ep goassak galga láhppet. Rabás ja tjuovggum almulasj ságastallam la demokratijja ækton. Danen li politihkalasj javllamusá viek suoddjiduvvam. Valla nálsodibme, juohkusij almasjárvo alvos álbedime ja alodime vahágahttet ælla sæmmi nannusit suoddjiduvvam.
Máhttá liehket gássjel gåvvidit rájáv loabálasj ja loabedis moalgedimij gaskan åbbålattjat, dav hæhttu juohkka avta bále árvustallat. Jus nágin moalgedibme l stráffudahtte jali ij la, dav galggá árvustallat dat aktijvuodas manna moalgeduváj. Lågå ienebut dáppe.
Ij la loahpe nierbadit
Dássádus- ja nuppástimlága (§ 13) milta ij la loahpe nierbadit dáj diehti:
- sjiervve,
- gå la iesselissan, æjgátloaben, huksobargujn,
- tjerdalasjvuohta,
- åssko, iellemvuojnno,
- doajmmahieredime,
- seksuála hálo, sjiervveidentitiehtta, sjiervveåvddånbuktema,
- áldar
- jali dáj vuodoj kombinasjåvnåj diehti.
Jus soames duv nálsot sábmen, de dat máhttá liehket nierbadibme tjerdalasjvuoda diehti.
Nierbadibme li dago, garvvema jali moalgedime maj ulmme l báktjit, balldalit, vasjodit, iebdedit jali álbedit.
Ij gájbbeduvá sån guhti dav dahká ájggu nierbadit váj galggá liehket loabedis, nuoges la jus duosstuj dåbddu nierbaduvvá.
Jus nágin javllamus galggá nierbadit, de galggá javladuvvat nágin konkriehta ulmutja birra jali juohkusijs ulmutjijs. Åbbålasj moalgedime juohkusij vuosstij ij la nierbadibme nuppástimlága aktijvuodan. Valla dat máhttá vas stráffalága vassjesága buorgodime vuolláj gullut, dan birra máhtá låhkåt ienebut vuollelin dánna.
Nierbadime buorggom guosská aj jus juojddá jáhkká (duola dagu jus soames jáhkká dån la sábme, gå illa iesj sábme). Buorgodibme guosská aj jus soames nierbaduvvá danen gå ietjá ulmutjij la tjanáduvvam. Jus nierbaduvá danen gå nágin sábmáj la tjanáduvvam, duola dagu soabmásij duv familjan jali nágin rádnajn, de máhttá dat aj liehket loabedis nierbadibme.
Jus la nierbaduvvam, de besa ássjev gujddit Nuppástimnammadussaj. Nuppástimnammadus dat mierret jus la nierbaduvvam, ja máhttá gájbbedit nuppástibme galggá hiejttet. Sij máhtti aj gájbbedit oattjo oppreisning jali buohttimav. Dássádus- ja nuppástimoahttse duv bagádallá nuppástimlága hárráj ja majt máhtá dahkat.
Sámenálsodibme máhttá liehket vassjekriminalitiehtta
Sámenálsodibme máhttá liehket vassjekriminalitiehtta. Vassjekriminalitiehtta li stráffudahtte dagu maj duogen la vassje jali gátto muhtem juohkusa vuosstij. Da máhtti liehket juohkka lágásj mieddema, duola dagu vahágahttem, ájto, biejsstem, vastes ulmutjahttem jali vassjesága. Vassjekriminalitiehtav bierri politijjajda diededit.
Vassjesága li buorgoduvvam
Stráffalága § 185 milta li vassjesága buorgoduvvam. Mærrádusá ulmme ij la åvdemusát ájnegis ulmutjijt suoddjit, valla gáhttit váj vassjesága e åvdeda vasjev sebrudagáj unneplågoj vuosstij.
Vassjeságaj miejnnip soabmásav ájttet jali bilkkedit, jali åvdedit vasjev, doarrádallamav jali álbedimev soabmásij vuosstij dáj diehti:
- muohtobájnno, nasjonalitiehtta jali tjerdalasjvuohta,
- åssko jali iellemvuojnno
- seksuellak luonndo,
- sjiervveidentitiehtta jali sjiervveåvddånbuktem, jali
- doajmmahieredime diehti
Symbåvlå máhtti aj liehket moalgedime. Mærrádus suoddji dåssju ulmutjijt, ij lándajt, institusjåvnåjt jali åskojt. Vassjesága sámij vuosstij åbbålattjat máhtti aj dási gullut. Dat ij dárbaha liehket vissa ulmutja jali ulmutjij vuosstij.
- almulattjat åvddån biejaduvvam iehtjádij bále. Jus juojddá tjállá sosiála medijájn, aj dahpaduvvam juohkusijn gånnå li ienep gå 20-30 ulmutja, aneduvvá aj almulasjvuohtan.
- "kvalifisieriduvvam bahojdiddje". Dat merkaj dat ruohpásit badjelgæhttjá avta juohkusa ulmusjárvov, la muhtem suojedis ulmutja vuosstij jali ávttji dierredibmáj jali dåssjit ulmutja integritehtav.
- javladuvvam mielanækto jali viek várrogahtes. Dat merkaj sån guhti l dav javllam, dádjat jali luluj galggam dádjadit dát la vassjesáhka. Álu árvustaláduvvá gåktu dábálasj gulldaliddje dádjat moalgedimev, dan aktijvuodan manna dat la javladuvvam.
Ietjá relevánta láhkamærrádusá
Ietjá lágásj kriminála dago máhtti aneduvvat liehkemin ruohpásabbon jali værábun ja máhtti garrasap stráffav buktet jus dajn la vasjálasj motijvva.
Ájto ma duodalasj balov dahki, máhtti stráffuduvvat ja gullut § 263 ájtoj birra jali § 264 ruobes ájtoj birravuolláj. Da máhtti liehket ájto vahágahttet, dierredit jali daj muodugattja.
Jus almulattjat ávttji soabmásav dagátjit stráffudahtte dagov, de dat máhttá mieddet § 183 mij guosská ávttjimussaj stráffudahtte dagov dagátjit.Da máhtti liehket moalgedime ma iehtjádijt ávttjiji duola degu ulmutjav vahágahtátjit, dierredittjat jali oagodittjat soabmásav gesi ij lijkku.
Dahko jali moalgedibme mij la miejnniduvvam iehtjádijt baldedit, givsedit jali oagodit, máhttá stráffuduvvat §266 vieledahtes ulmutjahttema birra milta.
Sámenálsodibme máhttá aj dáhpáduvvat ietjá kriminalitiehtaj bále, duola degu dierredibme jali biejsstem.
Dierredime láhkamieddemij gulluji duola dagu rumájmieddem (§§ 271, 272), rumájvahágahttem (§§ 273 og 274), gåddålibme ja sierralágásj suojedis virggejuohkusij dierredibme (§ 286).
Juojddá vahágahttet, biejsstet jali dahkat vaj ij máhte desti aneduvvat 351, 352, 353jali vájkkudit álmmugij várav dahkat 355, 355a, 356) la aj stráffudahtte.
Jus dákkár dagoj duogásj la vassje suodjaluvvam juohkusij vuosstij (duola degu sámij vuosstij), de galggá garrasappot stráffuduvvat. (Gehtja § 77 i).