Bagádus Sámedikkes mav lip Politijjadirektoráhta siegen dahkam

Gåktu dágástallat váni iehtja nálsodimes

Moatte lágásj vuojno li ájnas oase mijá demokratijjas. Valla nálsodibme máhttá vuogas dágástallamav biejsstet. Dála li nágin ájádusá gåktu dágástallama klimav buoredit
Nærbilde av en samisk kvinnes hender med mobiltelefon

Iesjgeŋga vuojno li oassen demokratijjas

Mijá demokratijjan la ållu guovdátjin ahte bessap vuojnoma javllat ja gierddap iehtjádij vuojnojt. Navti máhttep demokratijjav gehtjadit aktijvuohtan gånnå ep guorrasa. 

Moalgedimfriddjavuohta vaddá midjij riektáv lájttálisát moalgedit, ja javllat ájádusájt ma li kontroversiella, sjåhkav bukti jali iehtjádijt báktjiji. Dasi gullu aj miján la rievtesvuohta vuosteldit gå soames javllá juojddá masi ep guorrasa. 

Valla moalgedimfriddjavuohta ij la ållu friddja. Gávnnuji rájá dasi majt bæssá javllat. Sæmmi båttå máhttá nágin moalgedibme liehket dakkir rájáj sissŋelin majt bæssá javllat, valla ajtu buorre dágástallamav bæjsstá 

Moadda nuora e heva sidá oassálasstet ságastallamijda sáme vidjurij birra, danen gå dágástallama li nav polarisieriduvvam ja vájve. De bierri juohkka ájnna mijás dahkat majt máhttep váj sjaddá rabás ja sebrudahtte ságastallam. 

Moalgedime ma negatijva guottojt oablodi muhtem juohkusa vuosstij, máhtti aj sivvan gå dákkir guotto oabllu ja sjaddi sosiálalattjat dåhkkiduvvam. Navti ihkap rasissma ja nuppástibme ájn vil oabllu. 

Bilde av to samiske kvinner som snakker sammen på en lesesal over et bord.

Oajvvadusá buorre dágástallamij

  • Åtså máhtov. I dárbaha liehket ekspærtta nágin ássje birra dágástalátjit. Vuogas la jus moatte lágásj jiena sihti ságastallamij sæbrrat. Valla lisj dávk sluogas ietjat tjuottjodusájt guoradallat. 
  • Dibde iehtjádijt sáhkadit. Dágástallam bárrán jus li ienebu gudi bessi oassálasstet. 
  • Ájádalá majt sidá ållidit. Ihkap ij la ájnnasamos dágástallamav vuojttet? Muhttijn máhttá ulmme dágástallamijn liehket iehtjádij vuojnojt åtsådit jali gávnnat aktisasj tjoavddusav muhtem tjuolmmaj. 
  • Tjuovo tiemáv ja ale persåvnåjt láda, ráddimteknihkajt ane jalik nálsoda. Lisj dávk vuogas mujttet bállotjiektjama njuolgadusáv: «válde bállov, ij val tjiektjev!»
  • Hárjjidalá gulldalit, ja gæhttjala vuosstebielev dádjadit. Le gus iehpesihkar makta la riekta dádjadam? Ánoda tjiegŋodimev navti jut gatjáda «Lev gus riekta dålkkum ahte dån miejnni…?», «Máhták gus ienebut javllat dán birra….?» jali «Máhták gus tjielggit majt miejnni gå javla…?» 
  • Ale vuosstebiele argumentajt måttsåsta boasto guovlluj.
  • Hárjjidalá ássjálasj lájttemav duosstot. Dat la oassen dágástallamis. 
  • Mujte loahpe l vuojnov målssot, ij la hehpat máhttsat.
  • Jus dágástallam tjævtomæhttsáj manná, de máhtá dav låhpadit. 

Iehtjádijt nálsodit máhttá dunji vas ládat

Vastet iehtjádij birra giehttot máhttá nievres láhkáj vájkkudit. Dát guosská næhttaj aj, danen lisj dávk sluogas ájádallat åvddål dieddela sáddimboalov.

Jus slintsot jali vastet ulmutjahtá de ihkap iehtjáda e dunji lijkku. Iehtjáda dávk duv vuojnni dakkárin guhti ij buvte iehtjádijt ja sijá vuojnojt vieledit, jali jut vájllu máhtudagájt ássje birra ja nåhkkum la buorre argumentajs. Dat máhttá dunji vas ládat.  

Jus juojddá tjállá sosiála medijájn, aj juohkusijn gånnå li ienep gå 20-30 ulmutja, aneduvvá aj almulasjvuohtan. Dat merkaj vassjesága ma dåppe almoduvvi li aj stráffudahtte. Ihkap sáhkkudalá jali giddagissaj hæhttu jus stráffalágav mættá.  Lågå ienebut majt láhka javllá  

Ale nálsodibmáj nálsodimijn vássteda

Jus nálsodimev hæhttu gierddat jali dav vihtana, de ihkap dåbddu dárbbo vásstedit. Ájnas la nálsodimev duodaj válldet. Valla galga vásstedit dåssju jus dåbdå jasska la. Ale val dagá juojddá mij dunji jali iehtjádijda l várálasj. 

Dála li nágin oajvvadusá, jus sidá vásstedit: 

  • Diededa sámenálsodibme ij dåhkkiduvá.
  • Ale vássteda persåvnnåládamijn, nálsodimijn jali nihtodimij. Liege ássjálasj ja vuoseda fáktájda. 
  • Boarkki ságastallamav jus duv mielas nálsodibme joarkká jali dille værrán. 
ju_SAJulevsámegiellaj
Hopp rett ned til innholdet