Bagadus maid Sámediggi lea ráhkadan ovttas Politiijadirektoráhtain

Sámecielaheapmi eará báikkiin

Sámecielaheapmi sáhttá dáhpáhuvvat spábbačiekčanšiljus, busses, restoráŋŋas dahje gáhtas. Dat bávččagahttá beroškeahttá gos dat dáhpáhuvvá.
Illustrasjon som viser et samisk barn som er lei seg og som ligger sammenkrøket med hendene foran ansiktet.

Dat bávččagahttá beroškeahttá gos dat dáhpáhuvvá

Norgga olmmošvuoigatvuođaid ásahus lea iskan gos lea dábáleamos observeret cielaheami. Maŋŋá neahta ja sosiála mediaid, de lea almmolaš latnja dábáleamos báikin gos cielaheapmi dáhpáhuvvá. Almmolaš latnja lea ovdamearkka dihte busses, rámbuvrris dahje gáhtas. Dábáleamos báiki dan maŋŋel lea priváhta birrasis, mii mearkkaša olbmáid ja oahppásiid gaskkas. 

Lea áibbas dábálaš reageret suhtuin, morrašiin dahje doaivvuhisvuođain. Dát guoská maiddái go cielaheapmi ii leat oaivvilduvvon dutnje, muhto eará olbmui dahje sápmelaččaide oppalaččat. It berre okto guoddit dán vásáhusa. Sáhttá leat buorre hupmat soapmásiin, ja ohcat veahki bissehit cielaheami.

En samisk mann og kvinne i tradisjonelle klesplagg, står ved en havn og ser folk gå langs havnen.

Cavgileamit maid sáhtát dahkat

Čohkket dieđuid

Čális áinnas farggamusat dan birra mii lea dáhpáhuvvan. Jus dus leat govat, e-poasttat, SMS-čállosat, dahje vihtanat geat sáhttet dan duođaštit, de sáhttá leat ávkkálaš čohkket dáid dieđuid. 

Árvvoštala háliidatgo vástidit

Sámecielaheami sáhttá váttis vástidit, ja ii leat nu ahte don FERTET vástidit. Ale bija iežat dehe earáid vára vuollái. Dá leat muhtun cavgileamit, jus don háliidat vástidit: 

  • Muital ahte sámecielaheapmi ii leat buorre.
  • Ale vástit ruovttoluotta persovdnafallehemiin, cielahemiin dahje áitagiiguin. Doalat iežat áššálažžan ja čujut duohtadieđuide. 
  • Loahpat ságastallama jus vásihat ahte cielaheapmi joatká dahje dilálašvuohta dađistaga vearáska.

Si i fra til noen med ansvar

Dat ahte dieđihit soapmásii sámecielaheami birra, mearkkaša váldá váttisvuođa duođas. Go muitalat, de sáhtát oažžut veahki bissehit cielaheami, ja seammás gilvit dihtomielalašvuođa váttisvuođa birra. 

Geasa sáhttá dieđihit, lea sorjavaš das gos lea vásihan sámecielaheami. It dárbbaš okto dan dahkat, váldde mielde soapmása geasa luohtát. 

Ovdamearkkat gosa sáhtát dieđihit

Váldde oktavuođa Dásseárvvo- ja vealahanáittardeddjiin

Dásseárvvo- ja vealahanáittardeaddji addá nuvttá rávvagiid ja bagadallama. Sii sáhttet gullat du ášši birra, addit dieđuid dan birra makkár vuoigatvuođat dus leat, ja rávvet maid don sáhtát dahkat viidáseappot. Dás sáhtát váldit oktavuođa singuin.

Huma soapmásiin geasa luohtát

Lea dehálaš ahte it guotte lossa dovdduid okto, ja soaitá leat buorre hupmat soapmásiin geasa luohtát. Dat sáhttá ovdamearkka dihte leat soames bearašlahttu, olmmái, muhtun barggus dahje skuvllas. Gávdnojit maiddái máŋga bálvalusa mat sáhttet neavvut ja bagadit. Loga eambbo iešguđet fálaldagaid birra dás

 

Doaivvut go ahte cealkámuš rihkku ráŋggáštuslága? Váldde oktavuođa politiijain

Jus doaivvut cealkámuš lea ráŋggáštusvuloš, de galggat váidit dan politiijii. Lea maid vejolaš cavgilit politiijii ráŋggáštusvuloš dilálašvuođaid birra. Loga eanet dás maid mearkkaša váidit ja mii lea erohus cavgileamis ja váidimis.

da_SADavvisámegillii
Hopp rett ned til innholdet