Mediaid vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat
Medias lea guovddáš rolla demokratiijas, ja erenoamážit cealkinfriddjavuhtii. Mediat galget goziheaddjit, go muitalit mii dáhpáhuvvá ja bidjet kritihkalaš fuomášumi dehálaš servodatdilálašvuođaide. Danin lea dehálaš ahte mediat leat friddja ja sorjjasmeahttumat.
Med rettigheter følger også plikter. Redaktøren har ansvar for å sørge for at både redaksjonelt innhold og markedsføring er i tråd med lovverket, for eksempel for å sikre at det ikke publiseres ulovlige ytringer.
Alle redaktørstyrte medier i Norge, som er tilsluttet Norsk Presseforbund, har forpliktet seg til å følge de presseetiske normene i Vær Varsom-plakaten. Klager mot journalistikken eller kommentarer i disse mediene kan klages inn for Pressens Faglige Utvalg. Les mer om klageordningen her.
Ovddasvástádus kommentárasajis
Sámecielaheapmi sáhttá dáhpáhuvvat neahttamediaid kommentárasajiin. Lea vuosttažettiin sus gii čállá ja almmustahttá kommentára mas lea ovddasvástádus dasa. Muhto doaimmaheaddji sáhttá oažžut ovddasvástádusa jus doaimmahus oažžu dieđuid vejolaš lágavuosttas sisdoalu birra, ii ge čađat dárbbašlaš doaimmaid vai váldá eret lobihis cealkámuša dahje gidde beassama lobihis cealkámuššii.
Vaikko cealkámušat kommentárasajiin leat Norgga lága siskkobealde, de ii leat diehttelas ahte preassaáhtálaččat lea dohkálaš diktit daid leat doppe. Ollu mediat leat ovdal válljen giddet kommentárasajiid sámi gažaldagaid dáfus riskka geažil ahte šaddá sámecielaheapmi.
Cavgileamit maid sáhtát dahkat
Čohkket dieđuid
Váldde šearbmagova, vurke video- dahje jietnabáddemiid dahje váldde vara aviisačuohpastagain mat duođaštit dan maid leat vásihan dahje oaidnán/gullán.
Árvvoštala háliidatgo vástidit
Sámecielaheami sáhttá váttis vástidit, ja ii leat nu ahte don FERTET vástidit. Dá leat muhtun cavgileamit, jus don háliidat vástidit:
- Muital ahte sámecielaheapmi ii leat buorre.
- Ale vástit ruovttoluotta persovdnafallehemiin, cielahemiin dahje áitagiiguin. Doalat iežat áššálažžan ja čujut duohtadieđuide.
- Loahpat ságastallama jus vásihat ahte cielaheapmi joatká dahje dilálašvuohta dađistaga vearáska.
Sámecielaheapmi kommentárasajis? Dieđihit doaimmahussii
Jus oainnát sámecielaheami mediaid kommentárasajiin, de sáhtát dieđihit doaimmahussii. Lea cealkámuša sáddejeaddji guhte ovddasvástida cealkámuša. Muhto sihke buorre preassaetihkalaš vierru ja láhkamearrádusat sáhttet mielddisbuktit ahte doaimmahusas lea ovddasvástádus, morálalaččat dahje juridihkalaččat, váldit eret daid stigmatiserejeaddji cealkámušaid maid birra dieđihuvvo.
Oktavuođadieđuid doaimmahussii gávdná dávjá bajilčállagis vuolde."váldde oktavuođa minguin".
Váidde ášši Preassa fágalaš lávdegoddái
Jus oaivvildat ahte muhtun medium lea dahkan preassaáhtálaš badjelduolbmuma ja rihkkon ovtta dahje eanet mearrádusaid Leage Várrogas-plakáhtas, de sáhtát váidit ášši Preassa fágalaš lávdegoddái (PFL).
Vaikko gii sáhttá váidit. Muhto jus dat ii guoskka njuolga dutnje, de ferte miehtat muhtun dasa geasa nu dahká. PFL mearrádusat dahkkojit almmolažžan vai nu oallugat go vejolaččat dihtet daid birra. Loga eambbo dás
Huma soapmásiin geasa luohtát
Lea dehálaš ahte it guotte lossa dovdduid okto, ja soaitá leat buorre hupmat soapmásiin geasa luohtát. Dat sáhttá ovdamearkka dihte leat soames bearašlahttu, olmmái, muhtun barggus dahje skuvllas. Gávdnojit maiddái máŋga bálvalusa mat sáhttet neavvut ja bagadit. Loga eambbo iešguđet fálaldagaid birra dás
Doaivvut go ahte cealkámuš rihkku ráŋggáštuslága? Váldde oktavuođa politiijain
Jus doaivvut cealkámuš lea ráŋggáštusvuloš, de galggat váidit dan politiijii. Lea maid vejolaš cavgilit politiijii ráŋggáštusvuloš dilálašvuođaid birra. Loga eanet dás maid mearkkaša váidit ja mii lea erohus cavgileamis ja váidimis.
Davvisámegillii 
Norsk bokmål