Sierramielalašvuohta lea oassin demokratiijas
Dat ahte mii sáhttit dadjat min oaivila ja ahte mii gierdat leat sierramielalaččat lea guovddážis min demokratiijas. Demokratiija sáhttá danin ipmirdit vuostemielalašvuođa searvevuohtan.
Cealkinfriddjavuohta addá midjiide vuoigatvuođa cealkit moaitámušaid, ja buktit ovdan nággovuloš, suorggahahtti ja čuohcci jurdagiid. Dat mearkkaša maiddái vuoigatvuođa vuosttaldit go soames dadjá juoidá masa mii eat leat ovtta oaivilis.
Muhto min cealkinfriddjavuohta ii leat ollislaš. Gávdnojit rájit maid lea lohpi dadjat. Seammás sáhttá cealkámuš buori muddui leat siskkobealde dan ráji maid lea lohpi dadjat, muhto dattege sáhttá billistit buori digaštallama.
Ollu nuorat ballet searvat ságastallamiidda sámi fáttáid birra, daningo sii vásihit ahte digaštallamat leat nu polariserejuvvon ja riidovuložat. Dalle berre juohke áidna mis dahkat dan maid sáhttit vai rabas ja searvvaheaddji ságastallan lihkostuvvá.
Cealkámušat mat leavahit negatiiva miellaguottuid dihto joavkku vuostá, sáhttet maid váikkuhit dasa ahte dákkár miellaguottut lassánit ja sosiálalaččat dohkkehuvvojit. Dát fas sáhttá váikkuhit dasa ahte rasisma ja vealaheapmi lassána.
Cavgileamit buori digaštallamii
- Oza dieđuid. It dárbbaš leat áššedovdi go áiggut digaštallat fáttá. Lea buorre go máŋggalágan jienat gullojit ságastallamis. Muhto sáhttá gánnáhit iežat čuoččuhusaid duogášdieđuid iskat.
- Atte earáide maid sátnesaji. Digaštallan buorrána jos eanebut servet.
- Jurddaš maid don háliidat olahit. Soaitá ahte ii leat deháleamos vuoitit digaštallama? Muhtomin ságastallamiid ulbmil sáhttá leat diđoštit earáid oainnuid dahje gávdnat oktasaš čovdosa muhtun čulbmii.
- Biso fáttás, alege geavahišgoađe persovdnafalleheami, ráđđenteknihka dahje cielaheami. Spábbačiekčanšilju buori njuolggadusa soaitá leat ávkkálaš atnit muittus: "váldde spáppa, itge čiekči!"
- Hárjehala guldalit, ja geahččal áddet vuostálasti. Leat go eahpesihkar leat go ipmirdan riekta? Jeara vuđoleappot go jearat "Lean go dulkon riekta ahte oaivvildat...?", "Sáhtát go muitalit eambbo dan birra....?" dahje "Sáhtátgo čilget maid oaivvildat dieinna...?”
- Ale bonja vuostálasti ákkastallama, bidjan dihte su heajos čuvgii.
- Hárjehala vuostáiváldit áššálaš kritihka. Dát lea oassin digaštallamis.
- Muitte ahte lea lohpi rievdadit oaivila dađistaga, iige leat heahpat jorggihit.
- Jos digaštallan spiehkasta endorii, de sáhtát loahpahit dan.
Sáhttá čuohcat ruovttoluotta dutnje jus cielahat earáid
Sáhttet šaddat negatiivvalaš váikkuhusat jus leat vašši cealkámušat earáid vuostá. Dát guoská maiddái nehttii, ja gal gánnáha buorebut jurdilit ovdalgo deaddilat sádden boalu.
Dus sáhttet oažžut negatiivvalaš gova jus buvttát eahpeáššálaš dahje vašši cealkámušaid. Earát sáhttet ipmirdit don it árvvus ane earáid ja sin oaiviliid, dahje dus soaitá váilume máhttu fáttá birra dahje dus eai leat šat gávdno buorit ákkat. Dát sáhttá čuohcat ruovttoluotta dutnje.
Maiddái giddejuvvon joavkkut sosiála median, main leat eambbo go 20-30 olbmo, adnojuvvojit leat almmolaš báikin. Dát mearkkaša ahte vašši cealkámušat mat doppe almmuhuvvojit sáhttet leat ráŋggáštahtti. Sáhtát sáhkkohallat dahje giddagassii šaddat jus rihkut ráŋggáštuslága. Loga eambbo dás maid láhka dadjá.
Ale vástit cielaheami cielahemiin
Jus gillát, dahje ieš gulat/oainnát cielaheami, de soaittát dovdat dárbbu vuosttaldit. Lea dehálaš ahte mii eat badjelgeahča cielaheami. Muhto berret dušše vástidit jus dovddat iežat oadjebassan. Ale bija iežat dehe earáid vára vuollái.
Dá leat muhtun cavgileamit jus háliidat vástidit:
- Muital ahte sámecielaheapmi ii leat buorre.
- Ale vástit ruovttoluotta persovdnafallehemiin, cielahemiin dahje áitagiiguin. Doalat iežat áššálažžan ja čujut duohtadieđuide.
- Loahpat ságastallama jus vásihat ahte cielaheapmi joatká dahje dilálašvuohta dađistaga vearáska.
Davvisámegillii 
Norsk bokmål