Mij Sïerredimmiemoenehtse?
Sïerredimmiemoenehtse lea nööjtraale jïh jïjtjeraarehke reeremeorgaane mij aamhtesh gïetede mejtie almetjh dejtie seedtieh sïerredimmien, trïegkenassen, seksuelle trïegkenassen jïh haadtoehtimmien bïjre. Moenehtse edtja alternatijve årrodh gïetedæmman riektine. Prosesse moenehtsisnie lea mahte seammalaakan goh dïhte mij riektine sjugniehtåvva, men aelhkebe hammosne.
Mij sæjhta jiehtedh laejhtemem moenehtsasse seedtedh?
Dovne sïerredimmie jïh trïegkenasse leah luhpehts. Dïhte Mïrrestalleme- jïh sïerredimmielaakesne tjåådtje. Saemielaavseme maahta trïegkenasse årrodh, jïh maahta sjugniehtovvedh sïerredimmine ektine.
Jis saemielaavsemem dååjrh maahtah aamhtesem laejhtedh Sïerredimmiemoenehtsasse. Moenehtse sæjhta sjæjsjalidh mejtie saemielaavseme maam datne leah dååjreme lea luhpehts.
Mij joekehtse Sïerredimmiemoenehtsasse laejhtedh jïh pollisese bïeljelidh?
Sïerredimmiemoenehtse maahta sjæjsjalidh mejtie saemielaavseme maam datne leah dååjreme lea mïedtelimmie Mïrrestalleme- jïh sïerredimmielaakese. Gosse pollisese bïeljelh maahtah vaestiedassem åadtjodh mejtie saemielaavseme lij meadtoe bysvehtslaakese.
Daennie sæjrosne maahtah joekehtsen bïjre lohkedh gaskem nærhtome trïegkenassen vööste (goh laejhteme Sïerredimmiemoenehtsasse) jïh nærhtome aassjoelahtestimmiej vööste (goh bieljelimmie pollisese). Jis tuhtjh geerve daejredh mejtie byörh moenehtsasse laejhtedh jallh pollisese bieljelidh, maahtah Mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkijem namhtah bïhkedimmien bïjre birredh. Gaskesadth dejgujmie daesnie.
Joekehtse lea gaskem jeatjah konsekvensi bïjre sjæjsjalimmie åådtje. Mohte akten aamhtesasse maam pollisese bieljele jïh riektieh sjæjsjalieh, aamhtese Sïerredimmiemoenehtsasse ij sïjhth gåessie gih illedahkine utnedh dïhte guhte lij laavsemen duekesne ij sïjhth bysvedh aerpievuekien goerkesen mietie. (Lohkh vielie konsekvensi bïjre aktede sjæjsjalimmeste Moenehtsistie nuelesne «Mannasinie laejhtedh?».)
Ih maehtieh saemielaavsemem Sïerredimmiemoenehtsasse laejhtedh seamma tïjjen goh dam pollisese bïeljelh. Men jis moenehtse dov aamhtesem svïegkesasse beaja jallh heajhta, dellie maahtah dam pollisese bïeljelidh mænngan. Jallh båastoeh.
Mannasinie laejhtedh?
Sïerredimmiemoenehtse sæjhta sjæjsjalidh mejtie saemielaavseme maam datne leah dååjreme, lea luhpehts.
Saemielaavsemem Sïerredimmiemoenehtsasse laejhtedh lea dåeriesmoerem itjmieslaakan vaeltedh, jïh dïhte vihkele edtja dam nåhkehtidh.
Muvhtine aamhtesinie Sïerredimmiemoenehtse maahta maaksoem meatodh, amma vihties summe goh kompensasjovne «mïrhtoej» åvteste. Dellie aamhtese tjuara akten barkoetsiehkien bïjre årrodh.
Moenehtse maahta aaj maaksoem möölehtidh jis laavsemen gaavhtan datne ekonomeles teehpemem åådtjeme. Sjæjsjalimmien gaavhtan mïedtelimmien bïjre sïerredimmienjoelkedasside moenehtse aaj maahta tjöödtjehtimmiem, staeriedimmiem jallh jeatjah råajvarimmieh stilledh mah leah daerpies dam juhtije sïerredimmiem jallh trïegkenassem tjöödtjehtidh, jallh heerredidh dïhte ikth vielie dorjesåvva. Lohkh vielie dan bïjre daesnie..
Guktie laejhtedh?
Maahtah laejhtemem Sïerredimmiemoenehtsasse deelledh viehkine nuhtjedh dej elektrovneles laejhtemegoerem..
Sïerredimmiemoenehtse aamhtesem namhtah gïetede, jïh ij leah daerpies advokaatem nuhtjedh. Moenehtsen aamhtesereerije sæjhta hoksedh aamhtese åvtese jåhta jïh gyhtjelassh tsiehkiej bïjre gihtjedh mah leah mujvies. Datne amma viehkiem åadtjoeh dejtie bïevnesidie buektedh mah leah vihkele moenehtsen sjæjsjalæmman. Seamma tïjjen tjoerh ryöjreldihkie årrodh «prosessesne tjåadtjodh» jïh gyhtjelassh aamhtesereerijistie vaestiedidh. Maahtah veeljedh advokaatem viehkine utnedh, men tjoerh dam jïjtje maeksedh.
Mij sjugniehtåvva mænngan datne laajhteme?
Åejvienjoelkedassine datne jïh dïhte maam leah laajhteme reaktoem utnede gaajhkh tjaatsegh aamhtesisnie vuejnedh. Dan gaavhtan gåabpatjahkh bïevnesh åadtjoeh mij aamhtesisnie sjugniehtåvva jïh mïsse moenehtse leavloem beaja gosse sjæjsjalimmie vaaltasåvva. Lissine gåabpatjahkh reaktam utnieh lahtestidh jïh gïrredh dan vööste maam dïhte mubpie aamhtesisnie jeahta. Daate sæjhta jiehtedh moenehtse dutnjien gaajhkem seedtie maam dåastoeh destie maam datne lea laajhteme, jïh dah gaajhkem seedtieh maam datneste åadtjoeh. Lissine gåabpatjahkh kopijem gaajhkijste prievijste åadtjoeh mah don måbpan seedtesuvvieh.
Abpe dokumentasjovne maam sïjhth edtja bieline årrodh Sïerredimmiemoenehtsen sjæjsjalimmievåaroemistie, tjoerh tjaaleldh seedtedh. Maahtah vielie lohkedh aamhtsereeremen bïjre lohkedh daesnie.
Moenehtsetjåanghkosne aamhtesidie sjæjsjele mejtie Sïerredimmiemoenehtsasse laajhteme, jïh akte juriste mij lea dåapmere jallh dåapmarinie orreme moenehtsetjåanghkoem stuvrie.
Jis moenehtse sjæjsjele njoelkedasside mïedtelamme, moenehtse sæjhta nænnoestimmiem darjodh. Moenehtse sæjhta seamma tïjjen sjæjsjalimmiem vaeltedh eventuelle krïevenassi bïjre mejtie datne leah buakteme maaksoen bïjre, jïh eventuelle staeriedimmiem, tjöödtjehtimmiem jallh jeatjah råajvarimmieh stilledh mah leah daerpies hoksedh sïerredimmie jallh trïegkenasse nåhka.
Sïejhmemes medtie aktem askem vaasa dehtie raejeste moenehtse lea aamhtesem gïetedamme tjåanghkosne goske datne åadtjoeh illedahkem daejredh. Dan mænngan dam aktene (anonyme) versjovnesne bæjhkohte Sïerredimmiemoenehtsen gåetiesæjrosne jïh sijjesne www.lovdata.no. Dïhte byögkeles versjovne aaj bïevnesinie seedtesåvva Mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkijasse.
Akte nænnoestimmie moenehtsistie reaktafååmijes dåapmoe sjædta jis ij dam digkiereaktese vaeltieh mierien åvtelen mij lea 3 askh.
Muvhth aamhtesh sviegkesasse bïejesuvvieh jallh heajhtasuvvieh jallh jïh dan gaavhtan moenehtsetjåanghkoe ij dam gïetedh. Lohkh vielie dan bïjre daesnie.
Åarjelsaemiengïelese 
Norsk bokmål