Byjjenimmien tjïrrh maanah sijhtieh seapan saemielaavsemem dååjredh muvhten aejkien. Maahta sjugniehtovvedh suehpeden 17.b.-raajrosne gosse dïhte 5 jaepien båeries maana sov tjaebpemes vaarjoem tsaakeme jallh gosse dïhte 8 jaepien båeries maana lea meatan sov voestes juelkietjengkeregaahtjemisnie, gusnie naakenh gæljoeh «jævla same». Noereskuvlesne maana joe jïjnjem saemielaavsemen bïjre daajra, jïh dam gellien aejkien dååjreme. Dannasinie tjoerebe maanajgujmie saemielaavsemen jïh sïerredimmien bïjre soptsestidh.
Guktie saemielaavsemen bïjre maanajgujmie soptsestidh
- Leerh maanide baakoeh jïh baakoetjïerth fenomenen bïjre. Baakoetjïerth goh «laavseme», «sïerredimmie», «aassjoesoptsestimmie» jïh plearoeh maehtieh ovnohkens årrodh maanide. Sjïehtedh guktie tjïelkesth maanan aalteren mietie jïh mennie evtiedimmienjieptjesne lea. Maahta dam dan aelhkie jiehtedh goh såemies almetjh saemieh irhkieh, dovne geerve almetjh jïh maanah, raaktan dej saemien maadtoen gaavhtan. Eah gaajhkesh laavsemem dååjrh, men naa jeenjesh leah dam dååjreme.
- Gïehtjedh mejtie maana joe daajroem åtna laavsemen bïjre jallh såemies «tsegkieh» laavsemen bïjre utnieh. Maanah govleme naakenh nåakelaakan saemiej bïjre soptsestieh? Jis eah leah dam govleme, maahtah såemies vuesiehtimmieh vedtedh mej bïjre datne jïjtje daajrah. Goh akte aalkove aelkedh teeman bïjre soptsestidh maahta aaj gærjah lohkedh, filmem jallh TV-raajroeh vuejnedh mah leah tjiertevidtjien bïjre.
- Maanah viehkiem daarpesjieh guarkedh man åvteste laavseme sjugniehtåvva. Maahta væjsehke årrodh saemiej koloniseeremeboelhken jïh daaroedehtemepolitihken bïjre soptsestidh. Maahtah vuesiehtimmien gaavhtan jiehtedh dah mah laantem reerin vielie goh 100 jaepiej juassah ussjedin Nöörje veaksahkåbpoe jïh ræjhkasåbpoe sjïdti jis gaajhkesh lin seamma åålmegetjierteste. Dan gaavhtan saemien maanah idtjin vielie åadtjoeh sijjen gïelem soptsestidh jïh dïhte mestie saemieh jieliemassem utnin, dejstie vaaltasovvi. Maahta gellie vuesiehtimmieh vedtedh guktie lea saemide daaresjamme, dovne histovrijes daaresjimmieh jïh daaletje tïjjen daaresjimmieh. Daaroedehtemepolitihke gaajhkesidie baajnehti gïeh Nöörjesne årroejin, jïh jalhts saemieh jïh daaroeh loevtsæjresne veasoejin jïh lin voelpetjh, dellie jeenjesh eelkin saemide vuartasjidh goh nåakebe mubpijste. Dah ussjedin saemieh eah lin seamma hijven årrojh goh daaroeh. Dagkerh mïelh seabradahkesne annje gååvnesieh. Mujhtieh vuesiehtimmide sjïehtedidh maanan aaltarasse jïh evtiedimmienjeaptjan.
- Maanide lea prosesse guarkedh mij saemielaavseme. Dagke maana sæjhta ussjedidh jïh ånnetji onterdidh dïsse man bïjre soptsestidh jïh dan mænngan jienebh gyhtjelassigujmie jïh onterdimmiejgujmie dutnjien båetedh mænngan. Jallh maana sæjhta maam akt dååjredh (maam joem govledh, saernieh vuartasjidh, jnv.) man åvteste maana sæjhta vielie teeman bïjre soptsestidh. Sååjhtoe teema saemielaavseme sjyöhtehke sjædta gellien aejkien maanan byjjenimmesne. Dijjieh sïjhtede gellie nuepieh åadtjodh dan bïjre soptsestidh.
Goltelh maanan dååjresem jïh dåastoeh doh geerve domtesh
-
· Vihkele dååjresi bïjre soptsestidh gosse maana soptseste satne jallh naan jeatjebh leah saemielaavsemem dååjreme.
Aellieh maanan domtesh pruskehth. Maana sæjhta dagke siknem, båasarimmiem, asvem jallh håjnoesvoetem vuesiehtidh. Mijjieh goh geerve almetjh eah lyjhkh vuejnedh maanan leah vaejvieh, sïjhtebe dam varke soelkehtidh jïh dejtie baaktjes domtesidie båarhte vaeltedh. Dan åvteste jeenjesh ajve faahketji maam akt jiehtieh goh: «aellieh vielie dïsse ussjedh» jallh eah pryöjjedh dagkerh almetjh». Goltelh maanese. Edtjebe maanan domtesh krööhkestidh. Maahta vuesiehtimmien gaavhtan jiehtedh: «Ij leah rovnege datne haarmese sjïdtih gosse dïhte dov voelpem vesties aath gåhtjoeji, ij leah hijven voelpem dam gåhtjodh» jallh «Datne håjnan sjïdtih gosse dïhte dam dutnjien jeehti? Manne mån dovne haarmese jïh håjnan sjïdteme jis dïhte mannine sjugniehtovveme».
· Goerehth maanan domtesh jïh vuesehth datne maanan domtesh juakah. Dellie maana dååjroe datne pryöjjedh jïh guarkah. Gosse maana dååjroe satne vuajnelge jïh altese domtesh jååhkesjamme sjidtieh, dellie aaj aelhkebe sjædta dejtie geerve domtesidie haalvedh.
· Gosse maana siknem jallh håjnoesvoetem dååjroe sïerredimmien gaavhtan, dellie vihkele datne dovne domtesem jååhkesjh jïh soelkehtassem jïh dåarjoem vadtah. Faerhmesth maanam jallh jiehtieh maam akt mij soelkehte mij vuesehte datne dam geerve heannadimmiem maanine juakah. Aaj vihkele vuesiehtidh datne leah akte gie jearsoe jïh stonkehke, dah maehtieh geerve aati bïjre dutnjien soptsestidh jïh datne dam tööllh.
Maam maanah maehtieh darjodh gosse saemielaavsemem dååjroeh?
- Mijjen vihkielommes laavenjasse lea maanide soptsestidh laavseme jïh tjïertevidtjie leah luhpehts. Dïhte båajhtode, sååjrehke jïh bååktjehke. Gaajhkh almetjh seamma stoerre aarvoem utnieh, saaht gubpede båetieh, mij njaltjaklaeride jallh tjoelide dej. Edtjebe maanese lïerehtidh vihkele pryöjjadidh, dovne gosse jïjtje laavsemem dååjrh, jïh jis vuajna jallh gåvla jeatjebh laavsemem dååjroeh.
- Ih maehtieh veanhtadidh maana jïjtje edtja buektiehtidh bieljelidh gosse laavseme heannede. Gellie geerve almetjh aaj tuhtjieh geerve bïeljelidh gosse laavseme heannede, jallh birredh dam mij laavseminie, dejnie orrijidh. Laavsemem dååjredh lea håvhtadihks tsiehkie, dellie bïllije jïh ovseekere sjædta. Doh jeenjemes almetjh sjaevehts sjidtieh jallh antanedtieh. Ij edtjh skaamoem damtedh jis ij doesth reektedidh dïsse gie laavsa. Bööremes raerie datne maahtah jiehtedh lea maana byöroe geerve almetjasse bïeljelidh gosse jïjtje laavsemem dååjroeh jallh vuejnieh jeatjebh dam dååjroeh. Maahta lohkehtæjja årrodh mïsse leajhtadimmiem åtna, eejhtegh jallh jeatjebh. Maana maahta dam geerve almetjem viehkien bïjre birredh heannadimmiem tjöödtjestidh, jallh geerve almetjem gihtjedh mij væjsehke darjodh dagkeres dååjresen mænngan.
- Mujhtieh hijven råållamodelline årrodh guktie datne goh geerve almetje laavsemen bïjre soptsesth jïh guktie laavsemem dåastoeh. Dah lierieh guktie datne sïerredimmiem gïetedh viehkine datnem vïhtesjidh - dovne maam mubpide jeahtah, maam ryöktesth dejtie jeahtah jïh guktie dåemedh ovmessie tsiehkine.
Åarjelsaemiengïelese 
Norsk bokmål